,,Eesti Vabariik 100" avasündmus Järvakandis:

  • 10.00 - kevadlaat - valdavalt Eestimaine käsitöö ja talukaup
  • alates kella 11.00 ,,EV 100" avasündmuste ülevaade päeva jooksul suurel ekraanil ERR - i vahendusel
  • Avatud Järvakandi Klaasimuuseum, võimalik ,,kiigata" Klaasikotta ja soetada klaasmeeneid Klaasipealinnast.
  • Alates 14.00 - matkajate vastuvõtt kultuurihallis
  • ,,Vabariigi supp" kõigile!
  • avatud töötoad – ,,klaasituba“, näomaalingud (saad nt põsele luua Eesti sümboolikat…), patsipunumine, sepp aitab luua endale sepiseid. Osa tasulised!
  • Kell 16.00 - KONTSERT taidlejatelt, ekspertmatkajate tänamine ja sõnavõtud
  • 17.45 - ERR - i kogukonna ühiseks vaatamiseks suurel ekraanil kultuurihalli suures saali otseülekanne Kurgjalt - Kurgjal astuvad üles suvise noorte laulu-ja tantsupeo kollektiivid, sidudes nii ühte EV100 avasündmuse sõnumi MEIE MAAst noorte enda sõnastatud laulupeo - lubadusega MINA JÄÄN.
  • 19.00 – Kontsert  Laikrete Perebändilt
  • 19.45 - süüdatakse lõkked - ,,südametuled" üle kogu Eestimaa,
  • simman koos tantsukollektiiv HOPSANIGA

 

*****

NB! Tutvu kodulehega: www.ev100.ee – PÕNEV!!!

Et end teemaga kurssi viia, loe ka siit pressiteadet:

EV100 avasündmus.

100 aastat eestlaste asualade ühendamisest:

Meie riigi praegune territoorium oli pikki sajandeid jaotatud Eesti- ja Liivimaaks. Kuigi ka keeleliselt jagunes eestlaste asuala juba muinasajal põhjaeesti ja lõunaeesti murrete alaks, joonistus selgem piir välja 16. sajandil, mil Rootsi vallutas Põhja-Eesti ning Poola Lõuna-Eesti. See jaotus kehtis kuni 1917 aastani.

Aprillis 100 aastat tagasi toimus mitu Eesti tuleviku seisukohast pöördelist sündmust. Pärast Veebruarirevolutsiooni hakkasid eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Põhja- Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Surve avaldamiseks organiseeriti 8. aprillil 1917 Petrogradis u 40 000 osalejaga meeleavaldus ja 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Nii tekkis esmakordselt ajaloos selline Eestimaa kontuur, nagu me seda praegu tunneme. Tekkis MEIE MAA.

   Neid olulisi kuupäevi me nüüd tähistamegi:

  • 8. aprillil toimub kontsert-jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus, mille eest 100 aastat tagasi eestlaste meeleavaldus liikuma hakkas.
  • 12. aprilli ajaloolist otsust tähistame me aga Mihkli kirikus Läänemaal kontsert-jumalateenistusega ja
  • 16. aprillil rahvamatkaga endise kubermangupiiri lähistel. See on ühtlasi ka EV100 avasündmuseks.

Omaaegsele kubermangupiirile saavad minna ainult väikesed, vastavate kogemuste ja eri-ettevalmistusega matkagrupid, sest see ligi 400 km pikkune piiriteekond Peipsist Tõstamaani on raskestiläbitav ja liigub läbi looduskaitsealade, kus pesitsevaid haruldasi linnuliikide ei ole sel perioodil lubatud häirida.

Kõik matkahuvilised saavad aga valida 18 erineva marsruudi vahel, mis toovad nad mööda väiksemaid ja suuremaid maanteid 9-sse kogunemispaika.

Nendeks kohtadeks, kus sel päeval rõõmuga suurt matkajatehulka oodatakse, on Avinurme, Sadala, Päinurme, Oisu, Lelle, Kurgja, Järvakandi, Lõpe ja Tõstamaa. Igaühte neist saabuvad matkajad mööda kaht marsruuti.

Need marsruudid, mis läbivad Eestimaa erinevaid paiku ja maastikke mööda erinevat tüüpi teid asfaldist metsarajani, on ka erineva pikkusega – alates 3-st kuni 23 kilomeetrini. Nii saab kõige lühemat matka teha ka lapsevankriga või ratastoolis, mõnele pikemale marsruudile võib aga minna ka jalgrattaga. On ka üks kanuu-marsruut.

Kõik need 9 kogunemispaika-rahvamaja suudavad vastu võtta siiski piiratud arvu külalisi – väiksemad paarsada, suuremad poole rohkem. Just seetõttu on vajalik eelregistreerimine, nagu suuremate rahvaspordiürituste puhul ju harjumuspärane. Eelregistreerimine kindlale marsruudile tagab stardipunktis nimelise kaelakaardi ja kogunemispaigas kausi sooja suppi. Lisaks saab tualetis käia, vajadusel veidi pesta ja riideid vahetada. Tutvuda saab kohalikke vaatamisväärsustega, jälgida kultuuriprogrammi. Õhtul süüdatakse lõkked.

Samuti saab ERRi vahendusel ekraanidelt jälgida, kuidas on läinud teistel matkajatel. See silmapilk, kui viimane piiri-meeskond lõpetab ja me võime oma silmaga näha ERRi stuudioekraanil viimase piirilõigu kustumist, on EV100 avasündmuse üks tipphetki, millele tasub koos kogu rahvaga kaasa elada.

Selle tähistamiseks astuvad Kurgjal üles suvise noorte laulu-ja tantsupeo kollektiivid, sidudes nii ühte EV100 avasündmuse sõnumi MEIE MAAst noorte enda sõnastatud laulupeo-lubadusega MINA JÄÄN. Ka selle kontserdi otseülekannet saavad matkajad koos kohaliku kogukonnaga rahvamajades ekraanidelt jälgida.

Kontserdi järel süüdatakse kõigis rahvamatka kogunemispaikades ning seejärel igal pool üle kogu Eesti suured ja väikesed lõkked – südametuled, millega me anname märku, et me oleme ikka veel olemas siin sellel maal, kus me oleme olnud aastatuhandeid – MEIE MAAL.

 

EV100 avasündmuse rahvamatka marsruudid Järvakandi Kultuurihalliga lõpp - punktis, 16.aprillil 2017:

  • Rahvamatka rada 7B, Vana-Nurtu - Järvakandi

Matk 7B algab Vana-Nurtu Ellu tamme juurest, mis kasvab endise Velise metskonna kontori ees. Puu vanus on umbes veerand tuhat aastat, kõrgus üle 20 m ning ümbermõõt 4,3 meetrit. See on üks mitmest suurest põlisest tammest, mis on Vana-Nurtus säilinud. On pakutud, et nende tammede näol võib tegu olla muinasaegse tammehiie jäänuste või järglastega, millele viitab siinkandis asunud Iie-nimeline küla. Sellele viitab ka Vana-Nurtu jämedaima tamme nimi – Hiie- ehk Ohvritamm. Ellu tamme istutamist seostatakse siiski pigem kohaliku mõisapreili pulmapeoga. Ellu tamme juures kõrvalmajas elas Jaan Teemanti tädi, kelle juures kaevul oli noor Teemant koos Konstanti Pätsiga 1905. aasta sündmuste aegu kaevul vett joomas käinud. Kaev on alles. Edasi tasub minna korra üle külatee, selle äärde, endise mõisarehe alusmüüridele istutati Jaan Eilarti 70. sünnipäevaks tammering. Metsa servas kasvab aga tublim hiiepuu, Vana-Nurtu Hiietamm, see on Ellu tammest küll veidi madalam, kuid jämedam (tublisti üle nelja sülla) ning vanem (üle 400 a). Edasi kulgeb tee läbi põlise metsa ida suunas. Vana-Nurtust lahkudes saadab meid mõisaaegne lehiseallee, esimese sirgema teelõigu lõpus jõuame vana eluasemeni – see on iidne Ellu metsavahikoht, millest järel on küll vaid üksikuid seinajuppe. Ellu metsavahikoha juurest jääb veel veidi alla 3 km omaaegse maakonnapiirini, kus astume vana Läänemaa Vigala kihelkonnast vana Harjumaa Rapla kihelkonda. Hiljem möödubki meie matkatee veel ühestainsast elamisest, Rüüta talust, ning jõuab metsast väljudes juba Järvakanti. Seal ootab Järvakandi Kultuurihall.

 

  • Rahvamatka rada 7A, Paka mägi – Järvakandi (matk jalgsi või jalgrattaga)

Matk 7A algab Paka mäelt Raikkülas, mida on peetud muistsete eestlaste suurnõupidamiste ehk kärajate paigaks.

Läti Henrik kirjeldab, kirjutades orduvendade esimesest sõjakäigust Harjumaale: „Püha Neitsi taevasse võtmise päeval [15.8.1216] tungisid nad Harju maakonda sisse, mis on keset Eestimaad, kuhu kõik ümberkaudsed rahvahõimud igal aastal leppenõupidamiseks Raikkülasse koguneda tavatsesid.“ Mis võiks olla veel veenvam tunnistus eestlaste muistsest parlamendist? Paka mäel on ka hiljem olnud eestlaste ajaloos märgiline tähendus: 1343. aastal süüdati Paka mäel suur tulelõke ülestõusu märgiks, ning Eesti ainus kahetorniline maakirik, Rapla kirik, on ehitatud just siit murtud paest.

Matkatee kulgeb siin terves ulatuses mööda asfalteeritud riigimaanteed ning sobib seetõttu hästi jalgrattal läbimiseks.

Kõigepealt võiks käia ühes Eestimaa vaimuilma tähtsaimas mõisas, Raikkülas, mida kaunistab 19. sajandi kõrgklassitsistlikus stiilis kuue sambaga peahoone. 1833. aastal ostis mõisa tollane Venemaa rahandusminister Cancrin. Mõis jäi hiljem ta väimehele Alexander Keyserlingile, kelle ajal oli mõisas elav kultuurielu, teiste seas käis siin külas ka hilisem Saksamaa ühendaja kantsler Otto von Bismarck. Viimane mõisnik oli siin aga ilmakuulus Hermann Keyserling.

Raikkülast suundub tee otse lõunasse, möödub silmatorkava Põlma tuuliku juurest, ning jõuab Purkusse. Nii Põlmast kui Purkust suunduvad noolsirged teed Järvakandi mõisa, Põlmast idapool on ka vana Järvakandi kirik.

 Purkus asub aga endine Järvakandi vallamaja ning samas on ka Järvakandi Vabadussõja ausammas, mida on hävitatud kaks korda, kuid nimetahvel on ometi säilinud algne.

Järvakandi alevisse jääb siit veel 10 km, kus ootab meid lõppjaam – Järvakandi Kultuurihall.

NB! Lisateavet!!!

  • Raikküla mõisas on kohal mõisa praegune omanik Ivo Lambing oma kaasaga kella 12.00  – 15.00

         Mõisahuvilised saavad küsida, vaadata. Võimalik ka soetada tutvustavaid  

         trükiseid.

  • Matkaraja äärde jääb ka vaatamisväärsusena Raikküla tuulik, mille olemus on ,,huvitav“! Loe teksti!
  • Purkus on võimalik sisse astuda Eesti Huumorimuuseumisse! Suunav viit matkarajal!

Eesti Huumorimuuseum, mis avati alles 1.aprillil 2016,  omab juba märkimisväärset kogu.  Muuseumi tegevuse eesmärkideks on huumoritemaatika kogumine, säilitamine ja eksponeerimine; huumoriõhtute, karikatuuride ja saržide töötubade korraldamine ning kõik muu, mis mahub huumori mõiste alla.

Muuseumiuksed on matkajatele avatud 16. aprillil kella 13 – 16.00. Kasuta võimalust!

HEA MATKAJA!

Matkarajal ootavad teid turgutuspunktid maitsevee ja sooja teega!

Ja Järvakandi Kultuurihallis soe supp!

TÄHELEPANU – RIIETE MÜÜK!

JÄRVAKANDI KULTUURIHALLIS

10.03.2017

 

kella 11.00-13.00

Tuleme müüma uusi riideid ja jalanõusid!

Hinnad on väga soodsad!

 

OOTAME KÕIKI!

 

Müüja Sunset Vision OÜ (Janek)

  • 31. märts kella 10 - st  SILMADE KONTROLL (Hindpere Optika). Vajalik ette registreerimine! (kontakt kuulutustel)

  • 2. aprill kell 19 – Komöödiateatrilt Andrus Vaariku MONOETENDUS ,,Elu on parim meelelahutus“. Pilet 14/12 €

  • 08. aprill  algusega kell 11 - RAPLAMAA HARRASTUSTEATRITE FESTIVAL. Tasuta.

  • 16. aprill - ,,EESTI 100“ AVASÜNDMUS JÄRVAKANDIS! Päev algab laadaga kell 10.

  • 29. aprill – Naisrahvatantsurühma ,,K(N)obedad Kintsud“ 5. SÜNNIPÄEVA PIDU. Oodatud kõik. Tasuta.

  • 2. mai kell 18 – Ukraina TSIRKUS. Pilet kõigile 4€

  • 05. mai –  Järvakandi Kooli SOLISTIDE KONKURSS, pühendatud emadepäevale

  • 12. mai kell 19 TEATRIÕHTU - Rakvere Teatri etendus ,,See kõik on tema“. Pilet 14€/12€

  • 23. juuni – JÄRVAKANDI JAANIPÄEV

  • 11. – 13. august – JÄRVAKANDI PÄEVAD koos RAPLA KIHELKONNAPÄEVADEGA

 

Sündmusi võib lisandub jooksvalt.

Info: 53460195, kultuurihall@jarvakandi, FB – üritused, valla koduleht

Kontakt

Vallamaja lahtiolekuajad:
E-N 08.00-17.00 (lõuna kell 12.00-12.45)
R 08.00-15.00 (ilma lõunata)

Raamatupidamise vastuvõtuajad:
K 09.00-12.00, 13.00-17.00
R 09.00-15.00

Aadress:
Järvakandi Vallavalitsus
Tallinna mnt 17
79101 Järvakandi

Reg. nr. 
75020998

Telefon: +372 48 94 710

E-mailjarvakandi@jarvakandi.ee

Google Map kaart